შესვლის ფორმა

სიახლეების კალენდარი

«  მარტი 2009  »
ორსამოთხხუთპარშაბკვ
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031

საიტის მეგობრები

aba

მინი-ჩათი

200

ჩვენი გამოკითხვა

rogor mogwont chveni saiti?
სულ პასუხი: 36



სულ ონლაინში: 1
სტუმარი: 1
მომხმარებელი: 0


ხუთშაბათი, 28.03.2024, 23:41
მოგესალმები Гость | RSS
118-ე სკოლის ახალგაზრდა ისტორიკოსები
მთავარი | რეგისტრაცია | შესვლა
მთავარი » 2009 » მარტი » 9 » სკოლის ისტორია
სკოლის ისტორია
12:39

                    118-e sajsro skola daarsebidan dRemde.

 

 

Cveni skola, sofel avWalis skolis bazaze  Seiqmba. wera-kiTxvis gamavrcelebeli sazogadoebis mier, gamogzavnili 16 wlis liza wvimaZis xelmZRvanelobiT, 1895 wels daarsda sofel avWalis skola. is Tavdapirvelsd solomon beritaSvilis saxlis erT oTaxSi funqcionirebda da mecadineobas ramodenime moswavle eswreboda.  skola oTx wliani iyo, igi 1943 wels daiSala.

moswavleTa raodenobis gazrdis gamo saWiro gaxda skolisaTvis Senoba aegoT.

gasabWoebis Semdeg Tavad bazliZis saxlSi gaixsna avWalis saSualo skola. misi xelmZRvaneli iyo mirian doliZe, igi Secvala akaki foCxuam, misi frontze gagzavnis Semdeg skolas xelmZRvanelobda biWiko simonia.

      avWalis saSvalo skolas da iq arsebul atmosferos ixsenebs germanuli enis Rvawlmosili pedagogi qalbatoni meri werwTeli: “1963 wlis 12 seqtemberi CemTvis dauviwyari dRea, radgan am dRes pirvelad SevaRe skolis karebi, rogorc pedagogma. maSin Cveni skola ubralo ficriT aSenebuli Senoba iyo, romelic Zalian lamaz baRSi idga. Eezos SuagulSi didi muxis xe aRmarTuiyo, igi gansakuTrebul silamazes sZenda skolas. im dros skolis direqtori akaki foCxua iyo, romelmac mamaSviluri siTboTi mimiRo da skolis gza damiloca. Bbatoni akaki Zalze gulisxmieri adamiani gaxldaT da moswavleebsa da pedagogebSi  pativiscemiT da siyvaruliT sargeblobda.’’

      1950 wels avWalaSi aSenda amierkavkasiis mniSvnelobis liTonkonstruqciebis qarxana, mis gareSemo dasaxlebul teritoris ewoda “zemka’’ TandaTanobiT xdeboda mosaxleobis zrda da Sesabamisad imatebda moswavleTa kontigenti. avWalis saSualo skola iyo patara da   ver itevda moawavleTa did raodenobas, rac gaxda mizezi 1954 wels aSenebuliyo ‘’zemkaSi’’ 118-e saSualo skola.

118-e saSualo skolis pirveli direqtori iyo ipolite breeze (1964-1979w.w) is dRemde darCa pedagogTa mexsierebaSi, rogorc dinji da gulisxmieri adamiani. Turme, roca is derefanSi gamoCndeboda moawavlebi uneburad kedels aekvrebodnen mokrZalebis da pativis cemis niSnad.

ipolite beraZis Semdeg skolis direqtori gaxda frida koboSvili (1980-1982w.w). CvenTan saubrisas, meri wereTeli mas Semdeg nairad axasiaTebs: ‘’qalbatoni frida ganaTlebuli, Tavis saqmis da sagnis specialisti iyo. misi avtorobiT ramodenime saxelmzRvanelo gamoica. Mman SviliviT gamomzarda. sxva skolis pedagogebi Semomnatrodnen: ra bednieri xar, rom aseTi specialistis gverdiT muSaob, romelic diod gamocdilebas gZenso.’’

qalbatoni frida kobiSvilis didi ZalisxmeviT bevri ram gakeTda. swored misi direqtorobis periodSi moSenda Skolis meore korpusi, misi damsaxurebiT germanuli ena gaZlierebulad iswavlebida. Q-fridas Semdeg skolas xelmZRvanelobda pavle yuloSvili(1983-1986)

pedagogebi b-n pavli yuloSvils dadebiT adamianaT miiCneven. Mmas didi wvlili miuZRvis Cveni skolis cxovrebaSi. jer kidev saswavlo nawilobis periodSi man sakuTari xeliT moawyo maTematikis kabineti,

                               1

Caatara respublikuri Ria gakvetili maTemaTikis meTodistebisaTvis, sadac raionebidan Pyavda mowveuli stumreb a. razmadis saRamo, romelmac warmatebiT Caiara.

pavle yuloSvilis Semdeg sklois direktori daxda amave skolis kedlebSi aRzrdili Temur javaxia(1986-1988), romelmac skolaSi moRvaweoba pionerxelmZRvanelobiT daiwyo da germanis ataSis portiT dasrula. mas didi miznebi qonda da kidevac SeZlo maTi ganxorcielebas, magram udrod Sewyda misi gulis cema.

      1988 wels skolis xelmZRvanelad dainiSna gia lafaCi, romelic Zalze ganaTlebuli da erudirebuli pirovnebaa. mas didi wvlili miuZRvis garmanel kolegebTan urTierTobisa da mis Semdgomi ganviTarebis saqmeSi.

      skolis direqtori 1994  wels gaxda batoni givi oTaraSvili. Mman zedmiwevniT zustad icoda skolis saqme da Tavdauzogavad muSaobda TviTonac da mis gverdSi myofi direqcis wevrebis mimarTac Zalian momTxovni iyo. misi direqtorobis periodSi saukeTeso disciplina da wesrigi sufevda skolaSi.

batoni givi Secvala qalbatonma giuli ZirtkbilaSvilma, romelic patiosnebiTa da keTilsindisierobiT  gamoirCeva, misi direqtorobis periodSi gafardobda manmade arsebuli kompiuteris kabineti. Aaseve skoliSi Catarda centraluri gaTbobebis saremonto samuSaoebi.

2007 wels skolis direqtoris kandidatebis SesarCev konkursis Catarebis Semdeg sameurneo sabWom airCia skolis direqtoris Tanamdedobaze nodar SerazadiSvili.

118-e sajaro skolis xelmZRvanelobasTan erTad yovelTvis hyavda da dResac hyavs  erudirebuli da maRalkvalificirebuli pedagogebi.  aTeuli wlebia Cvens skolis Tavdauzogavad emsaxurebian maswavleblebi: z. dadiani, m, wereTeli, l. amiranaSvili, T. sofromaZe p, yuloSvili.

qarTuli enis da literaturis pedagogi q.ni zinaida dadiani iseTi pirovnebaa, romlis sityva da saqme erTi da igivea. Mmas saqmiaTvis arasodes ar uRalatia da piradulze maRla ayenebs sazogadoebriv saqmianobas. Tu Cveni skola iTvleba prestiJulad, maSin didi wvlili mas miuZRvius. skoliSi ara erTxel Catarda saqalaqo da saraiono  RonisZiebani, Ria gakveTilebi, aRsaniSnavia, rom pirveli magaliTis mimcemi iyo , rac araerTxel gaanalizebula sammarTvelos Tu ganaTlebis saministroSi.

skolas dResac amSvenebs gamoCenili korifeebis stendebi, romlebic eZRvneboda ama Tu im RonisZiebas. Qq-ni zinaidas TaosnobiT Cvens skolaSi gaixsna meTodkabineti, ramac qalaqSic  ki gauTqva skolas saxeli. Qq-ni zinaida dajildoebulia ramdenime sapatio sigeliTa da iakob gogebaSvilis sapatio medliT.

aseve aRsaniSnavia istoriis maswavleblis q.-ni Tina sofronaZis mraval wliani moRvaweoba Cvens skolaSi. is Tavisi aqtiuri muSaobiT cdilobs skolis cxovrebis gamococxlebas, gamravalferovnebas da bavSvebis aktiur CarTvas sxvadasxva inteleqtualut SejibrebebSi. Mmisi TaosnobiT yovel wels daviT aRmaSeneblis  xsenebis dRes tardeba istoriuli inteleqtualur-SemecnebiTi RonisZieba. damRleli Sromis miuxedavad  qalbatoni Tinas SemarTema mainc didia. Ois yovelTvis siamayiT aRniSnavs ‘’arasdros minania skolaSi  muSaobis dawyeba.”

                            

                          2

skolas profile gansazRvruli qonda, 1987 wlidan skolaSi intensiurad iswavleboda  germanuli ena, misi gaRrmavebulad Sesawavlis saqmeSi didi wvlili miuZRvis meri wereTels da laiza amiranaSvils. maT aqtiuri muSaobus Semdeg skola TanamSromlobda ganaTlebis saministroSi enis serTifikatis samuSais koordinatorebTan-eris rabiCTan da rainhard loizingTan. intensiurad moqmedebda germaniasTan akademiuri moswavleTa gacvlis samsaxuri saqarTveliSi.

yovelwliurad germanuli enis maswavleblebidan erT-erTi miemgzavreboda kvalifikaciis asamaRleblad germaniis skolebsa Tu gimnaziebSi. Semdeg ki kolegebs uziarebdnen miRebul STabeWdilebebs da erTad nergavdnen axal meTodebs skolaSi.

germaneli kolegebi Ulrike rainranca da haineri buri garkveuli wlebis manZilze muSaobdnen Cvens skolaSi. Cveni moswavleebi monawileobdnen germanuli enis codnis damadasturebel serTifikaciis konkursSi da warmatebebsac axwevdnen.

kerZod, 1990 wels aprilSi skolam miiRo mowveva germanis qalaq saarlusudan. Sedga jgufi 15 moswavlis odenobiT, romelic uSvalod mawindeli skolis diteqtoris batoni gia lafaCisa da meri wereRlis xelmZRvanelobiTerTi TviT germaniaSi gaemgzavra. maSin 9 aprilis tragedia axali momxdari iyo, meri wereTelma TviTon dawera da dadga montaJi 9 aprilis Temaze, romelic waiRes germaniaSi. gmosamSvidobebel saRamoze e.w.  Abschidsabend-ze Cveni skolis moswavlebi wardgnen germanuli mayureblis winaSe. unda iTqvas, rom maT didi mowoneba daimsaxyres.

germaniis qalaq saarbukenSi meri wereTels Sexvedra qonda maSindel kulturis da sportis ministrTan qalbaton mariana grantTan, romelmac uSvalodxeli moawera kontraqts Tbilisis 118-e sajaro skolas da saarluisis gimnazias Soris megobruli urTierTobis damyarebis mizniT. am kontraqtis safuZvelze monacvleobiT gaemaneli da qarTveli moswavleebi ernmaneTs moinaxulebdnen, gaecnobodnen germaneli da qarTveli xalxis cxovrebasa da kulturas. wlebis manZilze skolaSi imarTeboda germanuli enis saRamoebi. ase magaliTad, Catarda didi gaemaneli korofeebis goeTesa da Sileris saRamo. Aam saRamos eswrebodnen germaniidan mowveuli stumrebi, ganaTlebis saministrodan warmomadgeneli q.ni svetlana CerqeziSvili, germania – saqarTvelos urTierTobis koordinatori i .kasneri.

1998 weli doqtor arbiCis iniciativiT gamarTul konkurSi ,,vin icis uket germanuli ena’’ monawileobdnen Cveni skolis moswavleebi: iani biCinaSvili da nino kvaracxelia. maT moipoves sagzuri germaniis 12 qalaqSi samogzaurod.

2000 wels 4 moswavlem: qeTi kaxoberaSvilma, ilia butikaSvilma, gvanca lobJaniZem da lali gvinaZem monawileoba miiRes enis serTifikacisaTvis gamarTul konkursSi da diplomic daimsaxures.

1999-2000 wels konkursSi gamarjvebuli moswavleebi: ilia butikaSvili, lela muxigaSvili, giorgi nikuraZe da veriko kuWuxiZe germaniis saelCos dafinansebiT 6 TviT gaemgzavrnen germaniiaSi saswavleblad.

2003 wels ki 6 Tvis manZilze  germaniis sxvadasxva gimnaziasa da kolejSi swavlobdnen: giorgi guramis Ze butikaSvili, giorgi pavles Ze butikaSvili da veriko kuWuxiZe.

 

                          3

damoukidebeli mizezTa gamo moswavleTa gacvlis programa SeCerda. Skolis direqtoris giuli ZirtkbilaSvilis da saswavlo nawilis xaTuna gogeliZis mondomebiT da ZalisxmeviT skolaSi 2007 wlis 16 aprils sko.las estumra germanuli enis koordinatori iorg rabiCi. igi gaeseubra  maswavleblebs da moswavlebs, dagvpirda kontaqtis aRdgenas.

albaT swored aseTi mraval mxrivi ganaTlebuli maswavleblebis damsaxurebaa is, rom skolam TiTqmis yvela dargSi gamozarda saxelovani pirovnebebi: enaTmecnierebasa da literaturis dargSi- nana gafrindaSvili, nana amiranaSvili, inga narimaniZe, nona gafrindaSvili, sabunebis metyvelo dargSi vaxtang kurcxalia, niko kaWaxiZe,  inga sinjikaSvili. skola amayobs sportuli tradiciebiTac,  romelTa saxelebi saqarTvelos farglebs gareT gascda: zariber beriaSvili, leri xabelovi.

118-e sajaro skolam gfexi auwyo ganaTlebis raformas da amis Sesabamisad pedagogiuri koleqtivis cxovreba radikalurad Seicvala. ganaTlebis koncebcia daefuZna adgilze arsebul viTarebas. igi Cveni skolismomavalze orientirebul fuZemdebluri principTa  sistemad miiCnies maswavleblebma da muSaoba mis Sesabamisad warmarTes.

skolaSi gansakutrebuli yuradReba eTmoba swavlebas da swavlis xarisxis amaRlebas, moswavleTa  niWs da unaris gamovlena-ganviTarebas.

Ceni skola, sadac dResdReobiT 1107 moswavle swavlobs, Tbilisis Rirseul skolaTa Soris iTvleba sruliad damsaxurebulad. ra Tqma unda yovel dros Tavisi  niSani aqvs: 118-e sajaro skolam SeZlo SeenarCunebina sakuTari xelwera: qveyanasTan erTad  gauZlo politikur da socialur koliziebs; saqmianobis erTaderTi surviliT, dabla ar daeSva ilias droSa...

imedia Cveni skola arc momavalSi  dakargavs Tavis avtoritets.  

ნანახია: 6967 | დაამატა: 118-school | რეიტინგი: 3.6/8 |
სულ კომენტარი: 6
6 tamta  
0
tongue debloba skolaaa!!!!

5 თათიაა  
0
მაგარია 118 სკოლა აბა ჩემო სკოლელებო ვინები ხართ

4 ...  
0
chveni skola magariaa

3 oto  
0
angry biggrin cool cry dry happy sad smile surprised tongue wacko wink

2 oto  
0
dry dry dry angry angry angry angry angry angry biggrin biggrin biggrin cool cool cry cry

1 sofi  
0
chemi skola qalaq tbilishia temqis 4_m/r shi skolis dasaxelebaaa 154_sajaro skola... tongue tongue tongue tongue tongue tongue tongue

კომენტარის დამატება შეუძლიათ მხოლოდ დარეგისტრირებულ მომხმარებლებს
[ რეგისტრაცია | შესვლა ]

Copyright MyCorp © 2024